Kool ja kodu // School and home

English below ↓


Esimene koolinädal võõrsil hakkab tasapisi lõpule jõudma. Ärevus on asendunud turvatundega, igatsus rutiiniga.

Olen oma uues kodus olnud täpselt 6 päeva ja veidral kombel tundub kõik juba kodune  – tee kooli ja koju on selge, klassikaaslaste nimesid tean juba peast (95%) ning ka peres olen teistega täiesti võrdne liige. Eks palju ole veel uudistada, aga tänaseks olen juba piisavalt uue elukohaga kohanenud, et siin ennast mugavalt tunda.

Koolis käin ma väikeses linnas nimega Friesoythe ning elan sellest 20-minutilise bussisõidu kaugusel. Kui enne kartsin, et saksa keeles õppimine saab olema üks jube suur kannatusterohke katsumus, siis võin teile kinnitada, et tegelikult pole hullu midagi. Füüsika saab siin kindlasti selgemaks kui Eestis, bioloogias saan hästi korrata juba varem õpitut ning kehalises kasvatuses jookseme ja kargame samamoodi nagu Eestis. Koolihommikuti kell 6 ärkamine nõuab veel harjutamist, kuid igapäevase lõunauinaku tegemise on juba päris hästi käpas.

Minu suure magamisvajadusega on kohanenud ka minu armas vahetuspere, kes oskab juba praegu minu näost välja lugeda, kui väsinud ma olen. Oma uues kodus elan koos ema, isa ja kolme vennaga. Peres kasvab ka tütar, kuid temaga sain veeta vaid mõned päevad, sest temagi otsustas aasta aega õppida välismaal, täpsemalt USA-s ning lahkus täna, neljapäeva varahommikul.

Processed with VSCO with c1 preset
Kell 4 hommikul Bremeni lennujaamas õde ära saatmas. // At 4 o’clock in the morning in the Airport of Bremen.

Hetkel ma midagi rohkem kirjutada ei oskagi, sest kooliväliste tegevustega ma hetkel veel eriti aktiivselt ei tegele (peale magamise muidugi). Tuleval nädalal hakkan mängima kohalikus noorteorkestris flööti, liitun kooli kooriga ning hakkan koos vendadega ujumas käima.

Järgmises postituses puistan ehk pisut rohkem südant, kuid tänaseks on kell juba palju ja rohkem ehk korraga kirjutama ei peagi.

PS! Alla kerides leiad veel mõned pildid 🙂


First school week is about to be over. Instead of feeling anxious I now feel safe and missing home has been replaced by routine.

I have been in my new home exactly for 6 days and it’s weird that already I feel like I’m home: I know the way to school and back, I remember my classmates’ names (95% of the time) and even in the family I am an equal member. True, there’s still a lot to discover but I can say that I’ve adapted enough to feel comfortable here.

I go to school in a small city called Friesoythe, it’s a 20-minute bus ride from home. If before I was afraid that studying in German will be an awfully difficult challenge, then now I can guarantee you that it’s not that bad. Here I understand Physics better than in Estonia, in Biology I have an oppurtunity to rehearse what I’ve already studied in my homeland and in PE we run exactly the same way as I’m used to. Waking up at 6 o’clock in the morning needs practise, but I’ve deifinitely mastered napping in the afternoons.

My lovely host family has already adapted with my big need of sleep and they can already tell from my face how tired I am. I have a family of 6: a mother, a father and three brothers. In the family there’s a sister as well, but I could be with her for only few days because she decided to study one year abroad as well, in USA. She left today, on Thursday really early in the morning.

Right now I don’t know what else to write because I haven’t been really active in after-school activities (other than sleeping). Next week I’ll probably join local youth orchestra, school choir and go to swimming training with my brothers.

Maybe in the next post I’ll talk a bit more about my feelings and thoughts but today it’s already so late and I guess perhaps there’s no need to write too much at once.


Mõned pildid // Some pictures:

Processed with VSCO with c1 preset
Saksamaal süüakse minu jaoks pisut liiga palju valget saia, kuid üllatus-üllatus, siin leidub ka midagi musta leiva armastajale. See pole kaugeltki mitte sama, mis eesti leib, kuid siiski eelistan seda valgele saiale. // In Germany it’s common to eat a lot of white bread, but surprise-surprise, even a black bread lover can find something for themselves here. It’s not exactly the same as Estonian black bread, but I still prefer it to white bread.
Processed with VSCO with c1 preset
Pilt aasta alguse seminarist, kuhu tulid kokku õpilased igast maailma otsast. Pildil on õpilased Eestist, Ungarist ja Itaaliast. // A picture from orientation week to where students from all over the world came together. In the picture are students from Estonia, Hungary and Italy.
Processed with VSCO with g3 preset
Hüvastijätt uue armsaima vahetusõpilasega Türgist. Peale pildi tegemist sõitsime mõlemad oma vahetusperede juurde. // Saying goodbye to the sweetest exchange student from Turkey. After taking the picture we both took the trains to our host families.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s