Kust kõik alguse sai? // Where did it all begin?

English below ↓


Kohe-kohe on käes see hetk, kui astun Tallinna lennujaamas lennukile, mis viib mu peaaegu 11-ne kuu pikkusele seiklusele, vahetusaastale Saksamaal.

Täna, 29. juulil, on minu Saksamaale minekuni jäänud veel täpselt 14 päeva. Tee siia blogipostituseni on juba olnud päris pikk, täis paberimajandust, koolitusi, küsimusi sõpradelt-tuttavatelt. Ometi on see kõik olnud vaid ettevalmistus päris alguseks, uueks huvitavaks kogemuseks välisriigis.

Tean, et nii mõnelgi mu tuttaval on keeruline mõista, kuidas ja miks ma otsustasin üldse kodumaalt nii kauaks ära minna, niisiis selgitan nii neile, teile kui iseendale, kuidas ma siiani jõudsin.

Mitte midagi erilist minu otsuses tegelikult ei ole. See pole midagi uut mu perele ega sugulastele, sest minu suguvõsas elatakse, õpitakse, luuakse suhteid ja perekondi ning nauditakse elu ka mujal kui Eestis koos mitte-eestlastest partneritega. Seega pole teema päris võõras ka mulle. Muidugi ei saa ma väita, et tean midagi välismaal elamise praktilisest poolest, kuid teooria on selge ja praktikagi ju tulekul.

Mina otsustasin Eestist natukeseks lahkuda, sest arvan, et mulle tuleb vaheldus kasuks. Rutiin Eestis on mu pisut ära tüüdanud ning seetõttu olen äraütlemata tänulik, et mul avanes võimalus aastaks kolida välismaale.

Eestis on mul olemas koht gümnaasiumis, mis annab mulle kahtlemata hea hariduse ja aluspõhja kõrgkooliõpingute jaoks. Selles koolis õpivad koos minuga targad, tublid, enesekindlad ja edasipüüdlikud noored, kellel on eesmärgid silme ees ja ambitsioone nende saavutamiseks. Õppimisega mul probleeme ei ole. On neid õppeaineid , milles olen edukam ja on ka neid, mis üldse huvi ei paku ega innusta kõrgeid tulemusi saama. Ometi julgen väita, et õpin hästi. Küll aga märkasin juba 10. klassi lõpus, et kuigi õpikeskond on hea, on ühist keelt kaasõpilastega mul küllaltki keeruline leida. Põhjust (mitte viga) näen endas. Minu vaated ja väärtused erinevad nende inimeste vaadetest ja väärtustest, kellega koos koolis käin. Ja selles pole absoluutselt mitte midagi halba, kuid 11. klassi alguseks põhjustas see minu enda sees konflikti, millega oli keeruline toime tulla. Midagi mu mõtlemises oli vahel olnud suvega nii palju muutunud, et erinemine teistest kujunes minu jaoks vältimatuks ja mida aeg edasi, seda rohkem tekitas tuska koolikeskkonna vastu. Aga ka sellest pole midagi halba, sest kõigele on lahendus. Minu lahendus on väikese pausi võtmine ja siis taas kooli naasmine, et gümnaasium edukalt lõpetada.

Kool mängib peaaegu kõige suuremat rolli minu elus ning igapäevategevused sõltuvad septembrist juunini samuti just sellest. Iga päev sama bussiga samasse asutusse sõitmine, samade inimestega samas pingis sama õpiku taga istumine on paratamatu, see on osa, millest keegi meist täielikult ei pääse. See on osa, mis on vajalik, õpetlik ja kasulik. Ometi tunnen ma, et Eestis jääb mul just selle “sama” pärast hetkel väljundeid väheks. Arvan, et olen motiveeritum, efektiivsem ja parem peale seda, kui end mugavustsoonist välja vean ja proovile panen. Just sellest mõttest tekkiski mul idee minna vahetusõpilaseks.

Tegemist on suure sammuga, eriti arvestades, et kohalikku keelt ma ei valda, kuid alates 2017. aasta septembrist olen näinud vaeva, et see spontaanne unistus teoks saaks. Olen kindel, et aasta Saksamaal aitab mul areneda viisil, mis Eestis on võimatu. Ära sõnuda ei tahaks, aga loodan, et aasta tuleb mitte ainult hariv, vaid ka lõbus ning siin blogis kirjutan ka huvilistele aeg-ajalt oma tegemistest.


Soon arrives the moment when I am in Airport of Tallinn, stepping on a plane which takes me to my almost 11-month long journey,  to an exchange year in Germany.

Today, on July 29th there is exactly 14 more days until I go to Germany. Way to this blog post has already been quite long, full of paperwork, trainings, questions from friends and family. Yet, all this has been just preparation for the real beginning, for a new interesting experience in foreign country.

I have noticed that quite a few people I know have hard time understanding how and why I even decided to leave my home country for so long, so I decided I’d explain them, you and myself how I got that idea.

In fact, there’s absolutely nothing special about my decision. This is not something unusual for my parents or relatives because in my family people live, study, make friends and families, enjoy life and experience new things in other countries as well, with non-Estonian partners. So in a way this topic is familiar to me, too. Of course there’s no way I could say that I know something about the practical side of living abroad, but I know the theory and the practical part is coming soon as well.

I decided to leave Estonia for some time because I think change is good for me. Every day routine in Estonia has started to bore me and I am so thankful for the chance to go and move abroad for one year.

In Estonia I have a place at a good high school which, no doubt, gives me proper education and a good base to study in higher education instituions in the future. This school is full of  smart, great, confident and determined students who have a purpose and ambitions to achieve their goals. I have no problem with studying. Some subjects I like more and I get higher grades at them and some subjects I am not interested in at all so I am not motivated to score better results. Still, I can say I am a good student. This school has a great environment for studying. However, in the end of 10th grade I noticed that I had slight problems with communicating with other students. I got along with quite a lot of people but most of the time I just didn’t find a common interest or topic to talk about. The reason (and not the fault) is me. My views and values differ from the views and values that my schoolmates have. There’s absolutely nothing bad about that but in the beginning of 11th grade it caused a conflict with myself and it was hard to handle. I had changed a lot with the summer break, so the difference between me and others started to feel inescapable. As the time went by, I felt more and more mad at this whole school. But there’s nothing bad about that either because everything has a solution. My solution is taking a small break and returning to school after that to graduate.

School has a big role in my life and a lot of every day activities depend on school from september to june every year. Taking the same bus every day to the same school, studying with the same textbook every day in the same classroom full of same people is inevitable. This is the part that we all have to go through, more or less. This is the part that is useful and important, it teaches us routine. Still, I feel that right now this “same” is what keeps me from giving my all in Estonia. I think I will be more effective, more motivated and better after I have put myself out of my comfort zone and challenged myself. From this exact thought came the idea to become an exchange student.

This is a big step, considering that I don’t speak German, but since September 2017 I have worked quite a lot to make this spontaneous dream come true. I am sure that a whole year in Germany helps me grow the way I never could in Estonia. I don’t want to expect too much, but I still hope that this year will be both educating and fun. I’d like to share my experience and in this blog I’ll be writing about my activities for those who are interested to keep an eye on my life.


Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s